Inimese loomuses on avastada! Avastada uusi maid, tundmatuid kontinente, otsida aardeid! Meie planeedil on maad ja kontinendid suures plaanis avastatud. Kuid väljaspool meie väikest koduplaneeti on suurimad avastused alles ees! Selliste suurte ja kogu inimkondagi mõjutavate avastusteni aitab Nõmme lapsi juhatada tähetarkuse ja kosmoseteaduse õpetaja Rauno Pilvik.
Rauno, palun räägi, kust oled pärit ja milline oli sinu lapsepõlv?
Olen sündinud Tallinnas. Elanud enamus oma elust Koplis ja saanud palju viibida oma maakohas. Isiksuse kujunemisel on olnud suur roll just sellel, et sain seal palju käia. Maatööd, loomad, õues mängimine hiliste õhtutundideni ja öösel tähtede vaatlemine. Mul oli hea lapsepõlv! Huviringides ei ole ma ise käinud. Sai küll kunagi käidud moestuudios Must Luik. Enamus aur läks trennide peale – jalgpall ja võitluskunstid. Viimane kõva käega treener ja muhe mees oli poksitreener Rinald Bamberg. Paelus ka hip-hop kultuur ja kõik sellega kaasnev. Leidsin sellest kultuurist palju mõttekaaslasi, nüüdseks häid semusid ja sõpru.
Kuidas leidsid tee kosmose ja täheteaduse juurde?
Tänaseks olen jõudnud kosmose juurde tänu emale. Tema on mind palju toetanud minu valikutes. Ta ise loeb palju ulme- ja fantaasiakirjandust. Enne gümnaasiumit ja selle ajal sain temalt palju lugemissoovitusi. See maailm, mida need raamatud pakkusid, oli võimas, äratas mõtteid ja pani unistama! Lapsena tahtsingi saada astronaudiks. Õppisin ma 12 aastat kodule lähedal asuvas Tallinna Kunstigümnaasiumis. Täpselt ei mäleta enam, millises lõpuklassis oli valikainena kosmoloogia. Võimalik, et tegime ka füüsikatunnis Jaak Jaaniste kosmoloogiaõpiku kohta ettekande. Kuidagi see aga ikkagi juhtus ning valisin lõpueksamiks ka füüsika. Ülikooli läksin peale aastast tööpausi õppima maastikuarhitektuuri. See eriala oli minu jaoks piisavalt looduslähedane ja loominguline. Lisaks põhiõppekavale võtsin valikaine, mille nimeks oli kosmograafia. Seal oligi minu imestuseks õpetajaks seesama astronoom ja kosmoloogiaõpiku autor Jaak Jaaniste. Tänu temale võtsin asja uuesti käsile. Erinevalt mõnest õppeainest, kuhu aeg-ajalt ei jõudnud, siis kosmograafia tundidest ei puudunud ma kordagi. Olin küll aastaid varem lugenud õpikuid, ulmekirjandust, vaadanud sarju ja filme, kuid akadeemilisel tasemel olin kosmoloogiaga vähe kokku puutunud. Soovisin aina rohkem ja rohkem teada saada ning mõista, mis meie ümber kosmoses toimub. Olen järjest rohkem hakanud mõistma, et mida rohkem ma tean enda ümbritsevast keskkonnast, seda rohkem saan mõtestada ka oma kohta selles ja sellesse süvenedes ka ennast paremini tundma õppida. Leidsingi niisiis suuna, mida tõesti soovisin kirega õppida. Selleks hetkeks enam astronaudiks saada ei soovinud, sest see ei tundunud reaalne saavutus. Kuid ennast paelunud sügavad filosoofilised mõtted maailmaruumi kohta sain just seal kursusel rohkem lahti muukida. Tegin uued järeldused sellest, millised varasemad mõtted vastasid tõele ja milliseid pean muutma. See omakorda andis palju uusi ja loogilisemaid suundi, kuhu edasi unistada. Mäletan, et väiksena nägin ulmesarjas “Roswell” planetaariumi ja sellest jäi mulle kustumatu mälestus. Mõtlesin, et sooviks kunagi sellist kohta külastada. Esimene suurem kogemus koos live showdega tekkis 2011. aasta lõpus, kui sain konkursi raames võimaluse osaleda planetaristide kursusel. Omandasin järgnevatel aastatel Tartu Ülikooli Tartu tähetorni projektide raames nii planetaristi, kui ka astronoomiliste vaatluste juhendaja kutsetunnistused. Minu lapsepõlve ununenud soov tõelist planetaariumi näha oli täitunud. Neid oli lausa kaks. Tartu Tähetorni ajalooline ja AHHAA teaduskeskuse ainulaadne, kus tähti nägi mitte ainult ümberringi ja oma pea kohal, vaid ka jalge all läbi klaaspõranda. Tunne oli võimas, kui lõpuks suutsin neid kupleid ka ise juhtida ja sinna kosmosejuttu ehk live shows kõrvale jutustada.
Rauno Pilvik
Hiljem kolisin Tallinnasse tagasi. Ostsin omale teleskoobi ja hakkasin ka tähistaeva all juhendamist pakkuma. Tundsin, et Põhja-Eestis tehakse seda vähe. Hakkasin katsetama juhendamist alguses Energia avastuskeskuse planetaariumis ja hiljem iseseisvalt huviringides. Tänaseks viin läbi huviringe lisaks Tallinna Nõmme Huvikoolile ka teistes koolides ja teadusasutustes.
Kuidas sattusid meie Nõmme Huvikooli?
Sattusin Nõmme Huvikooli, kuna olin kirjutanud ka iseseisvalt kosmose-teemalise projekti, kuid kahjuks ei osutunud minu oma valituks. Õnnitlesin huvikooli ja uudishimust küsisin, millega täpsemalt tegu. Sealt edasi kutsuti projektiga liituma ja kutsuti huviringi õpetajaks. Tänaseks ongi Teeme + projektile toimunud kolmel aastal Nõmme huvikoolis kosmoseringid ja valminud observatoorium.
Mida soovid lastele ja noortele oma huviringis edasi anda?
Minu lapsepõlves ei olnud mulle teadaolevalt selliseid huviringe, mida praegu juhendan. Sellest ka missioonitunne neid teha. Lastele tahan just näidata neid toredaid võimalusi, mis meil pakkuda on. Tehnika on kohapeal olemas. Teleskoope ja vaatlusvahendeid on palju erinevaid ning nad saavad neid ise kasutada. Just praktiliste tegevuste võimalus on suur. Saame ilusa ilmaga kõndida paar sammu katusel olevale vaateplatvormile. Pimedamat taevast saame otsima minna Pääsküla rabasse. Edasi sooviks just anda õpilastele loovat mõtlemist ja parajas koguses täpsust. Oskust küsida, sest ükski küsimus ei ole rumal. Õppida, katsetada, mängida ja olla uudishimulikud. Tänu sellele, et olen pikalt õppinud ka kunste olen huviringides lähenenud kosmose õpetamisele loovamalt. Püüan seda võimalikult palju rakendada, pakkudes õpilastele erinevaid loovtöid ja meisterdamisi. Suurem missioon on tutvustada noortele teadussaavutusi ja üldse kosmoloogilist maailmapilti. Koolide õppekavades seda napib. Suurem unistus on, et seda oleks rohkem. Eestis on tehtud suuri teadussaavutusi. Näiteks seda, et just Eestis määrati esimese tähe (mis ei olnud Päike) kaugus ja et just eestlane on määranud Andromeeda udukogu kauguse, tõestades sellega, et lisaks Linnuteele on olemas teised galaktikad. Rääkimata tumeaine ja Universumi suuremastaabilise struktuuri avastamisest.
Kahjuks on üsna levinud ka pseudoteaduslik maailmapilt. Info üleküllus tekitab palju segadust. Mis on teaduslik ja mis mitte. Hea näide on, et tihtipeale aetakse segamini või ei tehta vahet, mis on astronoomia ja mis on astroloogia. Tähtis on mõista, et astronoomia on teadus, mida saab näiteks vaatluste ja katsetega kontrollida ning taevakehade asukohtades veenduda. Astroloogia tegeleb ennustamise ja meelelahutusega.
Aga mis kõige tähtsam! Eesti on nüüdseks ametlikult kosmoseriik ja Euroopa kosmoseagentuuri täieõiguslik liige. Selleks, et tuleks peale tegijaid, insenere ja teadlaseid, on vaja noortele pakkuda võimalust küsida, teha katseid ja vaatluseid. Kosmose huviringidega annan omapoolse panuse uuele põlvkonnale. Loodan, et inspireerin neid nende eluteel! Peamine on rikastada laste maailmapilti ja aidata neil leida oma kutsumus. Minu suurim unistus õpetajana on see, et noortest inimestest sirguksid oma ala spetsialistid. Ja ehk nii mõnigi valib oma erialaks just astronoomia. Nii sirguvad tulevased astronaudid ehk esto- või estronaudid!
Millistelt inimestel sina jõudu ja inspiratsiooni ammutad?
Jõudu annavad eelkõige perekond ja sõbrad. Eriti meeldivad inimesed, kes teevad oma tööd kire ja suure südamega ning on leidnud oma kutsumuse. Teadlaste avastused on samuti üks asi, mis inspireerib ja paneb mõtlema. Terve see protsess, kuidas tekib idee ja kuidas leiutades saavutatakse tulemus. Siinkohal ei saaks mainimata jätta ka ulmekirjandust, mis on inspireerinud inimesi proovima, kas reaalses elus võiks ka nii nagu unistatud. Saan palju inspiratsiooni ka kolleegidelt üle Eesti ja maailma.
Mario Mars ja Rauno Pilvik
Huvikoolis töötades inspireerib see, et saab teha koostööd erinevate õpetajatega. Näiteks nii kunst, muusika, tants on seotud ka kosmosega ja vastupidi. Saan uusi ideid. Varasemalt olen olnud rohkem üksi nokitseja. Kui rääkida aga suuremast koostööst, siis kosmoseklubi tegevusi planeerime koos õpetaja ja kolleegi Mario Marsiga. Uudised ja avastused tähtede maailmast saab iga nädal läbi arutatud. See pakub huviringides alati palju elevust nii mulle endale kui õpilastele. See tõstab kõigi taset. Saame kõik koos targemaks.
Millega sa veel tegeled? Millised on su hobid ja vaba aeg?
Üldiselt on mu töö ka ühtlasi mu hobi. Huviringe ette valmistades õpin ka ise palju uut. Kui aega üle jääb, siis joonistan ja maalin kosmost, kujundan tekste. Meeldivad rattasõit ja ujumine, loen raamatuid ja otsin paremaid illustratsioone. Eriti meeldib vaadata fantaasia-, joonis- ja ulmefilme, lisaks vaatan palju ajaloo- ja loodusdokumentaale. Reisin palju, seon oma puhkust astronoomia ja loodusega. Suurimaks elamuseks pean seda, kui käisin eelmisel aastal vaatlemas ja jäädvustamas täielikku päikesevarjutust Tšiilis. Võib öelda, et kõige uuem hobi on varjutuste kogumine. Arvan, et minu suurimad saavutused on veel ees!
