Foto autor Sadu perenaine ja Nõmme huvikooli koerasõprade ringi liige Liis Alver

LAPI POROKOER

  • Arheoloogilised leiud kinnitavad, et sarnased koerad elasid Skandinaavia põhjapoolsetel aladel juba eelajaloolisel ajal. Esimesed kirjalikud märkmed põhjapõtru karjatavatest koertest on pärit saamide kultuuri käsitlevast XVII sajandil ilmunud raamatust.
  • Vaid haukudes, hambaid kasutamata, suudab lapi porokoer hoida koos sadu põhjapõtru ja leiab karjast eraldunud looma kuni kilomeetri raadiusest. Tugev ja terve lapi porokoer võib tööd tehes päevas liikuda sadakond kilomeetrit.
  • Lapi porokoera karvkate on ilmastikukindel, kaitseb koeri sademete ja külma eest ning ei lase suvel tüütuid putukaid ligi. See tõug on suurepärane kaaslane inimesele, kellele meeldib jooksmas käia või mistahes ilmaga looduses aega veeta.
  • Pildil on Eesti ja Soome tšempion KARJAPENI SASKIA, koduse nimega Sadu, sündinud 28.03.2017 Eesti esimeses lapi porokoerte pesakonnas.

Tekstid koostas Nõmme loodusmaja õpetaja Lada Mehikas