Eesti Rohelise kooli programm kutsub õppeasutusi, õpilasi ja kõiki huvilisi osa võtma suurest digitaalsest koristusnädalast 23.-29.01.2023! Digikoristusnädalast võtame ka meie osa.

Võtame ette enda digiseadmed tööl, kodus või koolis ning korrastame enda digielu, kustutades kõik ebavajaliku infomüra ja failid, mis kuhjudes digitaalseks prügiks on muutunud. Igal nädalapäeval ootab ees üks päevateema, mis annab nippe, kust ja kuidas efektiivselt digikoristada.

E-postkasti ummistavad listikirjad, sorteerimata sajad udused puhkusefotod ning eri kasutute teenuste kontod tarbivad kõik energiat läbi seadmete ja programmide, kus neid hoiustatakse ja liigutatakse. Kõik need väikesed igapäeva digiteod kuhjuvad aastatega aga meie planeeti mõjutavaks reaalseks CO2 jalajäljeks. Kui paljud nendest failidest, kirjadest, kontodest aga tegelikult sulle vajalikud ja säilitamist väärt on? Peale heateo loodusele, muudad digikoristades oma elu turvalisemaks, vähendad infomüra ja võidad edaspidi aega, kuna leiad enda asju paremini üles.

ESMASPÄEV

Ava ebavajalik uudiskiri ja otsi algusest või lõpust üles link „Unsubscribe“, „Loobu uudiskirjast“ või „Ma ei soovi enam e-kirju saada“. Kui meililistist loobumiseks linki ei leia, palu listihaldajal end eemaldada. Vaata ka e-postkasti prügikasti, sealt leiad juba kustutatud tüütud reklaamkirjad üles, et neist loobuda.
 
KAS TEADSID?
E-kirjade saatmisel on samuti keskkonnamõju – saates ühe aasta jooksul palju suurte manustega kirju ja jättes need postkasti alatiseks alles, võrdub see iga aasta autosõiduga ühest Eesti otsast teise. 2022. aastal saadeti maailmas ühes päevas üle 330 miljardi e-kirja, neist avati vähem kui 20%. E-postkastide sisusid hoiustatakse serveriruumides või hiigelsuurtes andmekeskustes, mille toite- ja jahutussüsteemid tarbivad pidevalt energiat.

TEISIPÄEV

Mõtle, milliseid hoiustamis- ja jagamisteenuseid oled kasutanud – näiteks Google Drive, OneDrive, Dropbox, iCloud, Google Photos, jne. Sorteeri ja eemalda vananenud failid, mille oled kunagi ühekordseks jagamiseks üles laadinud. Kui palju on sul topelt samu fotosid nii sinu seadmes kui ka pilves?

KAS TEADSID?
Suured andmekeskused tarbivad näiteks Euroopas eri hinnangutel 2-3% terve Euroopa Liidu aastasest elektrienergia vajadusest. Pilvetehnoloogiad on küll energiasäästlikumad ja odavamad kui varasemad tehnoloogiad, kuid meie käitumisharjumus salvestada ja tarbida järjest rohkem ja aina parema kvaliteediga, kipuvad seda edu nullima.

 

KOLMAPÄEV

Seadmete remontimise ja lammutamisse viimisega vähendame elektroonikajäätmete keskkonnajälge ning välistame võimaluse, et need läbi prügilasse sattudes keskkonda reostaksid. Elektroonikaseadmete tootmiseks vajalike materjalide, näiteks haruldaste muldmetallide kaevandamine ja töötlemine omab väga suurt negatiivset keskkonnamõju. Seda kahju aitab korvata nende materjalide eraldamine katkistest seadmetest ja taaskasutamine.
 
KAS TEADSID?
Nutitelefoni elutsükli mõjust on 80% seotud selle tootmisega, samas saab enamuse materjalidest uuesti kasutusse võtta. Nutiseadmete tootmiseks kaevandatakse ja töödeldakse keskkonnareostuse hinnaga kuni 60 erinevat metalli, sealhulgas haruldasi muldmetalle, mida kasutatakse sinu telefoni ja arvuti peaaegu kõigis osades. Paljud elektroonikatoodete materjalidest on taaskasutatavad, aga samas ka mürgised, seepärast ei tasuks elektroonikat olmeprügisse visata ega koju seisma jätta.

NELJAPÄEV

Võta ette failide sorteerimine – mõtle mitmes nutiseadmes asuvad kõik sinu fotod, videod, helifailid ning tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad, on ebakvaliteetsed ja ei sisalda sinu jaoks infot või mälestusi, mida peaksid tuleviku jaoks säilitama? Proovi alles jäävaid faile süsteemselt kaustadesse jagada tegevuste või aastanumbrite järgi.
 

KAS TEADSID?
Igaühel meist on olemas digitaalne jalajälg. Digitaalse jalajälje hulka kuuluvad kõik meie tegevused internetis, nii arvutis, telefonis või hoopis nutiteleviisoris. Sisse- ja väljalogimised, postitused, kirjavahetus, aga ka ostud kaupluses ja suvaliste veebilehekülgede külastamine – nimekiri on lõputu. Kõik need andmed sisaldavad infot selle kohta, kus ja mida me teeme. Kui andmeid kogutakse ilma meie teadmata, siis on see passiivne jalajälg, aga kui me neid ise jagamiseks levitame, siis on see aktiivne digitaalne jalajälg. Aktiivse jalajälje suurust saame ise vähendada, passiivset enamasti mitte.

 

REEDE

Vaata üle telefoni rakendused – kas kõik äpid, mille oled allalaadinud, on vajalikud? Need võtavad mäluruumi ja muudavad telefoni ebaturvalisemaks, sest annad ligipääsu enda andmetele. Kontrolli üle paigaldatud rakenduste õigused telefonis: Seaded – Rakendused – vali rakendus – Load. Eemalda need load, mida sa ei soovi anda või tunduvad üleliigsed. Kas äpp peab töötamiseks saama ligipääsu su asukohale, kontaktidele, kaamerale? Vajadusel saad anda ligipääsu ainult rakenduse töötamise ajaks.
 
KAS TEADSID?
Interneti üks suurimaid energiatarbijaid on videopildi edastamine, eri hinnangutel tarbib kuni 80% võrgu andmemahust ära liikuv pilt – videodest koosolekute kuni arvutimängudeni. Mida suurem on video osakaal rakenduses, seda suurem on ka selle süsinikuheide. Suurim süsinikujalajälg on voogedastusplatvormidel nagu Netflix, seejärel tulevad Youtube, TikTok, Instagram ning väikseim jalajälg nendest on Facebookil. YouTube’is mõne kõige vaadatuma muusikavideo miljarditele vaatamistele on kokku kulunud energiat samas mahus kui kulutavad paar tuhat läänelikku majapidamist aasta jooksul. Videopilti tasuks tarbida mõistlikult ja mõttega, mitte lasta “tapeedina” taustal joosta.