Illustratsioonid on teinud Tallinna Nõmme Põhikooli 1A klassi õpilased, õpetaja Andra Puuseppa juhendamisel. Loodusmajas oli taaskord alanud uus päev. Ilm oli talviselt karge ja aeg-ajalt liugles üksikutest pilvedest maa poole mõni lumehelves. Valged hanged sillerdasid päikese käes ning kuusel hüplev orav pudistas neile okstele sadanud pehmest lumetekist kübemeid juurde. Eelmisel
„Kuhu nad kõik jälle kadusid?“ uuris Porgand, kui lapsed loodusringist koju olid läinud. „Tõesti ei tea,“ vastas Välk rahulikult oma terraariuminaabrile, keris end pesa nurka mõnusasti rulli ning nägi nüüd välja nagu suur ja läikiv kaneelisai. Temagi oli tähele pannud, et lapsed tulid hulgakesi ja läksid samuti kõik korraga, nagu
See lugu sai kirjutatud sarvikkonna vaatenurgast. Õigemini õpetaja vaatenurgast sarvikkonna vaatenurgale. Sarvikkonn elab loodusmajas terraariumis. Oma energia ja naha alla kogutud vee hoidmiseks kükitab konn kookoslaastude ja samblamütsi all ja liigse liigutamisega vaeva ei näe. Naha alla kogutud vesi teeb sarvikkonna mõnusalt pehmeks ja töntsakaks. Kuid kui sarvikkonna ehmatada või
See lugu sündis peale seda, kui hamstrid ühel heal päeval kolmekesi oma puurist kadunud olid. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu, et puuride uksed peavad alati kindlalt suletud olema. Lisaks võivad närilised külmkapi mootoris palju pahandust teha ja surmagi saada, kui juhtmeid närima hakkavad. Näritud ja töötavatest juhtmetest võib isegi tulekahju alguse
Emma Lotta ja tšintšilja Tšintšiljade hambad kasvavad kogu elu ning närimine on neile eluks vajalik tegevus, et hambad liiga pikaks ei kasvaks. Nad võivad närida nii mööblit, tapeeti, toataimi, riideid, plastikut, kui elektrijuhtmeid. Viimased paeluvad närilisi väga. Miks, seda päris täpselt ei teatagi. Kuid on oluline silmas pidada,
